5.6.13


Hej ♥ 14. mai- 5. juuni
Naeru, pisaraid ja rohkelt hejdå'sid

Niisiis on minu viis kuud Rootsit jõudnud oma päris viimase peatükini. Päikese ja suvelõhnade saatel kogusin möödunud nädalatega n i i i palju ilusaid mälestusi (ja neid emotsioone ei mahutanud kohvrisse isegi mu supervõimetega kosmosekotid), et järgnev on ehk õrn kuma sellest kullasärast.

Mai kolmas nädal algas rütmis, mille nimetasin meie armsa Taneli auks ylli dieediks. Nimelt ootasin pikisilmi suve saabumist ja et jahedad ilmad märkamatult mööda saaksid, püüdsin hästi- hästi palju magada. Nõnda ärkasin keskpäeva paiku, hommikupupu, trenn, kerge õhtusöök, lugema ja jällegi unemaale. Taktika missugune!

Õnneks puhus tuul pilved peagi päikse eest ära ja enamgi veel- puhus lohesurfaridki merele. Mina tegelesin samal ajal maismaaspordiga (jooksmisega, üllatus- üllatus). Oma targa peakesega läksin seitsmeteistkümnesele tiirule, aga välja kukkus nii nagu alati. . 29. :')) Siinkohal puss- puss Milošile, kelle arusaam kümnest minutist on tõesõna imetabane. 
Jooksin mööda rannikut üles Tylösandi, mida peetakse Rootsi üheks ilusaimaks rannaks (oh jaa!), vaatasin siis veidi ringi, venitasin, tegin kõhtu- selga, sain kaks uut 185- aastast soome sõpra ja hops koju tagasi. 

8 km valget liiva, beauuutiful indeed.


Ma ausõna ei jaksanud pärast selle mäe tagumiselt nõlvalt üles joosta, sest teenage versioon Seinamäest kombineerituna 25 m/s vastutuulega ajas juba ideetasandil siseelundkonna tivolisse.

Ja need esimesed magusad ilmad, kui pikk särk liiga palju on(:

Paksu, hehe(:

Järgmisel päeval oli meil uurimistöö kursuse esimene seminar. Ma ei ole kunagi õpetajatesse/ õppejõududesse armumisele mõelnudki, aga midaaaa Christianit, omg haha. Niisiis ei suutnud ma otsustada, kas ta mõjus pigem motiveerivalt või ajas niisama mõtted ja põlved segadusse. 
Uurimuse koostamine kulges samu rööpaid pidi nagu teisedki kirjatükid: alguses ei saanud teematki paika, aga et minu ja Reine akadeemilised lainepikkused sobivad ideaalselt, kirjutasime tõesti väga esindusliku töö valmis. Opposition seminari järel jääme igatahes hea tundega pass with distinctionit ootama- suurepärasele semestrile vääriline lõpp. (: Olen nii palju õppinud, endast järjepidevalt vaid parimat andnud ja mis kõige olulisem- mõistnud, kuhu püüelda, mida mina tahan. Hela vägen to the stars. 

Mmmm. 18ndal mail veetsime Mariiga ideka rannapäeva Tylösandis: +28 kraadi õhk, +128- kraadine päike ja kuigi vesi oli pigem -128 kraadi, ei takistanud see mind suplushooaega avamast (x2!). Ja üldse ei tähenda, et natuke hädiselt ja et liigutused said sama kiired, kui Palgi laagris uppuvast kummipaadist põgenedes!
Õhtul mõnna rannavässu, liivased varbad ja õige suvetunne. 

Pöördes udu


Nunnukesed sulistamas

:')))

Eurovisioonimeeleolu eest hoolitses mu Mariikene, kes tundus olevat lauluvõistluse korrespondent Halmstadis, vahest isegi otseühenduses Thalita ja teistega, kes Malmös oma silmaga ’aasta tähtsündmust’ vaatamas käisid. Mina tunnistasin end samal ajal lõplikult kingamaniakiks, kuna mul ongi päriselt tarvis Brian Atwood ja Isabel Marant ära skeemitada, et iga viimane nende kingapaar minu omaks saaks. Aktsepteerin ka suurust 46.
Nii et armsad sõbrad, kes iganes tunneb, et sooviks mind rõõmustada $1035/ nende to die for sandaalikestega, võib iga aeg mu poole pöörduda.

Üks traditsioonilisem uudis ka siia vahele: mu ratas varastati ära. :’) Olin oma kolmetunnisest trennist ja toidukoti tassimisest võrdlemisi krõllis ja ilmselt unustasin enda kalli Bullerby lukku panna. . jaaaa karta on, et kohe karistati ära. . d e e e. . m. Kuigi lootsin teda veel leida, istub see vaeseke ilmselt pillides ja poolsurnult kuskil põõsas.

Siis Idrottscentrumist. Kui möödunud korral mainisin, et jätan jooksu rühmatrennide kasuks veidi kõrvale, siis tegelikult hakkasin sellegipoolest ülalmainitud tragöödia tõttu lihtsalt iga päev märkamatult vähemalt 3+3 km kodu- spordihall teed jooksma. Käisin igas võimalikus joogatunnis ja ohhhh neid silma tükkinud pisaraid, kui Fridale kaardi ja šokolaadi viimasesse tundi viisin. Vähemalt jagas mu tulevane tone’i olümpiavõitja seda sõnulseletamatut õnnetust, kui saabus aeg Lisaga hüvasti jätta. 
Teistele treeneritele sain ka ilusti aitäh öelda kõigi nende kuude eest, superarmas. ♥

Lebokas spagaadipoiss, kuigi tagareied koosnevad reedel kella viieni peamiselt telliskividest.


Neljapäeval, 30. mail oli uurimistöö esitamise tähtaeg. Erinevalt eelmistest kursustest, kui enda tööd õppejõule meiliga saata võisime, leidis sel korral aset tseremoniaalne sündmus, kus andsime uurimused üle nii õppejõule kui enda oponentidele. 



Koolijunsud 

Maailma parim päev saabus 31. mail, kui mina, Marii ja Reine Göteborgis käisime: Mariikene poodides, aga meie Reinega investeerisime 315 krooni (ca 36€) imevahvasse city cardi, mis tagas sissepääsu/ pileti pea kolmekümnele turistiatraktsioonile, nende seas kõikvõimalikud muuseumid, linnaekskursioonid bussiga ja paadiga, lõbustuspark, botaanikaaed, etc. Detailidesse laskumata võin öelda, et meil oli SUPE- SUPER- SUPER päev, ilm oli ideaalne, sõime päev otsa ainult jäätist, naersime ja võtsime enda kaardikestest viimast. ♥ 



:')





 

Roosiaed


Ma võiksin vanduda, et need Jack Danielsi kommid saatsid mulle igatsevaid pilke!


Laupäeval saime hommikul veidi päevitada ja õhtul läksime välja. Super inimesed, uued kohad, paigas meeleolu ja suvekas vibe. Bra! ♥ Ja nii see viimane nädalake läkski tegelikult: päeval püüdsime päikest ja tegelesin viimase seminari ettevalmistustega, õhtul trennid. Pakkimisega alustasime samuti juba aegsasti, nii et kõik sujus täpselt nii, nagu pidi.

'Keegi grillib köögis merisigu'

Kuigi koduigatsus puges ka ühel hetkel hinge, oli ometi kurb Sõpradega vähemalt mõneks ajaks hüvasti jätta. Mul ei ole kahtlustki, et õige pea, ehk isegi selle aasta sees, näeme me taas, aga lahkumispisarad on kerged tulema, kui nii kalli sõbrannaga kui Reine hüvasti peab jätma. ♥♥♥

Rootsi 490. sünnipäeva veedame aga Mariikesega Stockholmis ning juba reede hommikul Eesti! Uskumatu, et nii varsti ei ole enam god nattikene, beebit. . Minu igavesti armas Miisu-Marii Kõima-Kardashian. ♥♥♥

Aitäh, universum, inglid, kosmos ja tähetolm, mu Rootsi oli hindamatu! ♥ Homsest kolm nädalat  oma kõige armsamas kodus, et 26. juuni hommikul. . 

. . Pariiiiiis!

Aitäh kõigile, kes siin ikka ja jälle lugemas käisid. Kõik head sõnad ja kaasaelamine on olnud superarmsad ja teevad südame nii- nii soojaks. (:


xoxoxxoxxooxo,
Liisu

14.5.13

Hej ♥ 24. aprill- 13. mai
Eelviimane mmmm kohupiimane!

Nii see on. Mai, kõige ilusam kuu aastas, on vaat et poolel teel juuni valgete öödeni, ja suvega koos tuleme koju ka meie. . 25 päeva. ♥ Kohupiimani jõudsin aga kõigest eelmisel nädalal, sest tema rootsi nimi kvarg ja sõbrakeste ilmed kummalise spordipudingu kirjeldamisel ei lubanud ometi uskuda, mis armas üllatus karbis ootab. Oh neid varasemaid võõrastavaid pilke ja valedes elamist! Kvargile- kvargile! 

Tõtt-öelda pean tunnistama, et kuivõrd on mul alati musttuhat mõtet peas, on need eri paikades erinevates keeltes. Toidupoes eranditult rootsi keeles (siit ka ehk seletus, miks kvarg- quark- kohupiim JADA mellanmjölkide kõrval varju jäi), enne uinumist prantsuse keeles ja rootsi sõprade/ teadusega inglise keeles. 
Seda viimast sai 2. mai eel kolm päeva ja neli ööd esseed kirjutades küll maxxxx krõllimiseni, aga esitamise järel oli mul hea tunne nii enda töö osas kui uskumatult suur rõõm silmapiirile ilmunud suve pärast, nii et igatsetud une asemel maailmaõnnelikult joogasse pea peale seisma. 

Pupulovehommikud

Koopamõmmiaabitsakarust tagasi neiuks tõi mind aga veelgi enam reede, 3. mai. Ideeliselt oleks mu energiatase pidanud olema suurusjärgus miinus miljon, aga pudru ja heade emotsioonide jõud viis mind alustuseks hommikujoogasse ja hiljem päevaks linna. Olin just tervele Rootsi riigile needuse peale pannud, et end mis tahes riietes üleriietatuna tundma pean, kui üks üliilus väike tüdruk mind täiesti ootamatu kingakomplimendiga üllatas, haha. Õhtul veel rahulik 10 km rannas (55 min) ja siis unemaale sajandiks või nii. ♥ 

Armas, mis(:

Kuigi järgmisel päeval puhus tugev tuul, oli jalg nii kerge, et silkasin nõnda vahva kümnese! 


Laupäeval tegelesin ka enda sünnipäeva planeerimisega: mõtlesin läbi suupisted, joogid, muusika, viktoriini, etc. (Klassikaline sünnipäevavaimustus, haha.) Et ilmad olid oh kui ilusad, kutsusin Sõbrad meie koduranda teisipäevaks piknikule. Tõsi, esialgu küll kolmapäevaks, aga vihmased korrektuurid ilmateates nihutasid kokkusaamise päeva võrra varasemaks. Õnneks said peaaegu kõik sellegipoolest tulla ja tänu mu platinum level organiseeritusele sujusid ka ettevalmistused superhästi. 

Makaronisalatit ja Emme kringlit sel aastal paraku ei pakutud- sünnipäevaklassikuid esindas puuviljasalat :)

Niisiis piknik. . i d e a a l n e ? Jaaaa. . (: Las pildid räägivad, mul ei ole sõnu. ♥ ♥ ♥ 



Kolmapäeval jalutasin hommikupoole linnas (nohikute rehab) ja kuigi endale kingituste ostmise norm sai Austraalias mu 20. sünnipäevaga neljaks eluks täis, ei olnud mul tõesõna südant neid Jofama by Kenza beebisid poodi jätta. 


Minu kell 11 õhtul saatsin Emmele meie sünnipäevaks esimesed õnnesoovid- musid (või ikkagi teised, sest kaardikese panin posti juba esmaspäeval), lülitasin enda telefoni välja ning jäin magama, et hommikul õige sünnipäevalapsena õhupallide keskel ärgata. 22! ♥ Marii kingitus oli superarmas, aitäh- aitäh. 
Sättisime end siis tähistama minemiseks, kui mind tuli üllatama kallis Reine! Ma kiljusin päriselt! Ma arrrmastan üllatusi.


Sünnipäeval menüüs ainult kommid, koogid ja šokolaad 

Veini ja kooki Tillsammansis, kus on suvel ilmselt sama pikad sabad kui Steffanis.

Üllatustest veel. Et poolmaratonid ja muud jaburused on minu jaoks eranditult ootamatult tulnud, otsustasin täiesti teadlikult enda 22. sünnipäeva puhul 10. mail joosta 10 km, sedakorda 44 minutiga ja armastusest vee vastu jooksulindil. (Ei harrasta puusapudeleid.)


NEVER STOP

Nüüd aga jääb jooks rahulikult natukeseks tagaplaanile ja võtan viimast meie kulla Idrottscentrumi rühmatrennidest. Juba laupäeva hommikust algas tegelikult bodypumpide, joogade ja spinningute mõnenädalane seeria. Pean seal nii palju käima, et ma ei tahaks Malinit, Fridat ja Anettet enam üldsegi mitte näha, sest praegu mõtlen küll õudusega, kuidas neid ja kõiki nende trenne igatsema hakkan.

Misc. & random:
  • Eelmisel laupäeval käisime Mariiga üle tüki aja diskol ka: Martenssonis. YOLO. :')
  • Mu Bullerby jalgratas on ühe rattaga hauas (ta on nimelt vargusest saati pooleks), aga ma tõesti loodan, et ta jõuab minuga koos ühes tükis Eestisse. Ja mis mul nüüd meelde tuli. Mu ratas varastati uuesti ära! Ma ei tea, kas universum üritas märku anda, et peaksin religioosseks hakkama, või läks mu rattakene ise keskpäevasele tiirule (sest hommikul oli ta veel kodus), aga seal kiriku kõrval puu najal ta mul seisis. Laenajad peavad edaspidi pettuma, mul on uus rattalukk.
  • Jätkuvalt imestan, kuidas inimestel jätkub aega, jaksu, isu ja isegi raha n i i i i i palju vaaritada kui meie korterikaaslastel. 
  • Ja ma ausalt ei tea, kuidas ma kogu aeg nii rõõmus olen.
Niisiis. AITÄH veelkord kõigi õnnesoovide ja armastuse eest, mul oli väga ilus sünnipäev.
Lõpetuseks minu kolm nädalat kosmost nende kolme looga. 




xoxo ♥ 22- aastane Liisu

24.4.13



Hej 

2.- 23. aprillist.

Viimasel pooleteistkümnel nädalal enne kümmet Eestis veedetud päeva sain hakkama nii mõnegi märkimisväärse teoga. Esimene neist oleks mu tehnikaime, kui oma töötamisest loobunud arvutilaadija juhtmed ise uuesti ühendasin. Õnnestunud ettevõtmise peale oleks ma või saltosid teinud. . niiiii rõõmus! Paraku pidin mõne päeva pärast siiski uue laadija hankima, aga mu meelest päris tehniline sooritus.

Siis trennid. Ma ei ütleks, et 1.-7.04 kerge nädal oleks olnud, aga 8-12. . viie päevaga jooksin 40 km, millest üks kümnene ja üks viiene kiired, üks viiene intervallid, teised kaks jooksu pikad aeroobsed; next level bodypump; kolm joogat ja loomulikult mustmiljon kõhtu- selga, hüppenööri, etc. Muidu niimoodi päris ei saa, aga et kauaoodatud massaažini oli veel nõnda vähe jäänud, lubasin endale need väga magusad 5x 3h. Kusjuures esimene massaaž oli mu seni pikim: 3 tundi ja 15 minutit; teine pisut üle kahe tunni. Oi jah, Üllekas. 

Tööstussiluett? 
Meie kodu kõrgetest tornidest pisut vasakul.

Aprilli esimesel nädalal algas meie järjekorras kolmas kursus Foreign and Security Policies. Ja oh mis vahva õppejõud jällegi- Kazuki Iwanaga. Vaatamata akadeemilisele taustale, võiks ta minu arvates töötada ka lasteteatris, sest ta on kuidagi nii ilmekas ja naljakas ja armas ka. Kursuse teemavaldkond on muidugi täpselt nii huvitav, kui olla saab, tabades minu eriala absoluutset tuuma. Nüüd pean 2. maiks 4500- sõnalise essee kirjutama, mis ei tohiks samas kaelamurdev ülesanne olla, kuna olen enda valitud teemal juba varasemalt paar väärt raamatut ja mitmeid artikleid läbi lugenud. Terve maikuu saame aga veel umbes kolm korda sama palju kirjutada- uurimistöö, juhheeii.

Kuu alguses oli juba nii mõnusalt soe ja päikseline, et mina, Marii, Linda ja Ida käisime ühel toredal laupäeval pargis piknikul. (Lindast: ma lihtsalt pean mainima, kui äraütlemata lihtsa, aga imemaitsva magustoidu ta meile Ida pool valmistas: külmutatud vaarikad, avokaado, vanilliekstrakt blenderisse, ja voilà- Marii Kõima sööb avokaadot! haha, mu nunnukene.) Kevadet oleme tegelikult hoolega nautinud, näiteks tol päeval, kui nii umbes neljandat korda siin riigis kõrgeid saapaid kandsin ja ühtlasi maailma kõige pikem inimene olin.


Ükspäev võtsime Mariiga ette ka tunnise matka pisut kaugemasse kaubamajja, mis on vähemalt meie meelest täiesti ebaõnnestunud asutus. See- eest nautisime pähkli- ja kommilettide rikkalikku valikut, aga vist isegi liiga hoogsalt, sest lubasime hiljem mõlemad normaalseteks inimesteks hakata ning rohkem mitte huligaansustega tegeleda.

Selle viimasega läks mul juba esimesel õhtul Eestis natuke halvasti, sest olles sattunud kosmilistel põhjustel Marjaga Laborisse, tundus maxxx idee võtta Gregerile ja yllile katseklaasikesi kingituseks koju kaasa. Kokku sai neid vist kuus või isegi seitse. Terve see reede oli tegelikult kokku nii super, alustades hilinenud ärkamisest kell kuus (trennikas); siis kuidas mind Halmstadist Stockholmi lahkesti varasema lennu peale pandi, kuna seal 42000x põnevam (VS pood, vauu); Monna ja Joosep lennujaamas; miiiiis sõbrad Sipelgas kõik; ja Mammumarja arbuusikokteilikesed. ♥♥♥♥♥ ("Sõber, sõber, tahaksid veel kallistada?" "Mmm, Sa tahaksid või?(((:" "Mhmh, täiega."  me parajad Notsu & Puhh ikka.)

Hommikul sõitsime kohe Pärnu. Emme, Issi, Merle ja Kuido, Henri oehhhh. ♥♥ Oma kodus ainult enda perega- mida enamat võiks veel tahta, ausalt ei tea. . Aitäh kogu selle armastuse (nii südame- kui kõhukaudse) eest, te olete maailma parimad. 

Kodumõnna mmmm 

Laupäeva õhtul olime Marjaga meie pool. Sõime Emme kringlit, vaatasime filmi, käisime saunas ja rääkisime saladusi (:D:D haha).  Emme naeris hommikul, kuidas me kaks ikka ühel diivanil magasime, kuigi teine seal täpselt kõrval- udubeebid.

Pühapäeva alustasin massaažiga ja õhtu veetsin Eva pool. Eile tuli mulle kuidagi meelde esimene trenn Evaga ja kuidas ma teda alguses pelgasin, kuna minu jaoks oli ta kõrge- kauge autoriteet. Siis ei oleks ma eluilmaski arvanud, et meist niii head ja lähedased sõbrannad saavad. ♥ Või et suisa nõndaviisi kohvitame, haha:

Oskar (kellele Keiso kunagi 'davai' õpetas ütlema, haha) hoolitses nii fotograafitöö kui rekvisiitide eest.

Esmaspäeval käisin hommikul ujumas, pärast mida tuli mulle külla Jürkeeen (!!), kellega me sügisest saati näinud ei olnud. Teadsin, et pool aastat on pikk aeg, aga et ta vahepeal 52 jõudis saada. .
Lõuna paiku sõitsime Monnaga Tallinnasse. Leidsin sünnipäevaks ideaalse outfiti (traditsioon aastast 2007), mille kandmist ma nüüd oh kuidas ootan. . 15 päeva veel mmmm. 
♥ Hea elu jätkus Sipelgas, kus läbi õhtu mõnnalt puuvilju, vesipiipu ja teineteise seltskonda nautisime Marjaga.

16. aprilli olin kõrgendatud valmisolekus oodanud pool aastat: ELLIE GOULDING !! ♥♥♥ Enne kontserti käisime Merlega Sfääris, kus mulle nii-nii meeldib.

Õde otsustas sõbrapildi kasuks. Aga eks ta olegi mul üleni armas, eriti need sõrmekesed, nii et whyy not. 

Olen aastaid hopelessly in love olnud, aga see on täiesti kosmiline, kuidas ta oli päriselt VEEL ilusam ja laval uskumatult seksikas. 

Kullakallis! ♥ 

Kolmapäeval mõnus 10 km jooks Nõmmel ja õhtul jälle Pärnu. Inglisekeelsest akadeemilisest kirjandusest pakkus parima puhkuse eestikeelne ilukirjandus: sedakorda Hemingway "Pidu sinus eneses" ja Doris Kareva luulekogu. Nüüd ootangi suve, et samamoodi pikki õhtuid lugedes veeta kui nii umbes kuueteistkümneselt. Neljapäeval rahulikult kodus raamatute otsas ja õhtul ujusin tundega 3 km (64 min). Tegelikult tahaksin need prod pöörded ära õppida, sest mind köidab idee ennast pooleks ujuda ja vaadata, mis aeg tuleks, aga kui veel nõnda ebatehniline, ei ole eriti mõtet.

Reedel massaaž, oh my kui palju head kraami toidupoest, kähku ennast valmis ja oligi aeg neiudel minu poole sauna tulla. Kristi, Karokas, Marja, Iti, Sirli ja Anetukas (magus taaskohtumine lõpuks! ♥). MIDA PIDU. :D Illustreerivat fotot ei saa lisada, kõik liiga (kuidas nüüd ilusti öeldagi?). . mmmmlasjääb. :D Kuigi otsustasime linna ka minna, tundus seal vähemalt esialgu kordades igavam kui minu pool. Me Marjaga arvasime siiski, et ei saa Pärnu suhtes alla anda ja nõndaviisi jõudsime kolme eri kohta ja lõpuks enne viit koju. Jällegi- väga armas oli kõiki näha! Kaks tundi und, tubli koristus saunas ja juba pidingi Emmele-Issile viimased musid-kallid tegema. :/ ♥

Tallinn. Uus pangakaart käes, võisin tagasi Sipelgasse Gregeriga lebotama minna. Paigas lastaiapoiss, mis ma öelda oskan! (Piimaga vesikas- memories :'D)


Just me seismas sokkis veerand tundi Sõpruse puiestee kingsepakioski ees.

Õhtu veetsime kalli Liisakaga. Oma kõigile Sinitibulinnudele saadan siinkohal küll tonnide viisi armastust, sest tegelikult ei mahu mulle pähe, kuidas me küll kõik nii südamesse üksteisele pugesime. ♥ 

Kiire kohtumine Tossu, Hannese ja Robiniga karaokebaari ees (yolo) ja Puudeldama! TIKSTIKS, mikssss nii hea muusika, uuuhh. Muidu sellised lood, et Armand Tomingas aka Mihkel Tiit esindas oss-hipsterite skenet, Piibe säras eredalt tumedas öös ja tere hommikust, Taco. Super õhtu, sõbrad. 

Pühapäeval olin ma väsinud. Hommikusöögiks palju vett, lõunasöök õega. Kõigi eelduste kohaselt võidame reisi Dubaisse ka- ootan. :)



Õhtu veetsime Marjaga kodus, sest ma olin hädine sõbranna, kes ei jaksanud ennast liigutada. Vana hea saladuste rääkimine poole ööni + Ellie Gouldingu unenägu põhjustasid paraja ehmatuse, kui ärkasin kell 4:41 (mu lend läks 7:15), millest ei oleks ju sugugi lugu olnud, kui mul oleks kohver pakitud olnud. Müstiliselt seisin aga juba 5:30 check-ini järjekorras ning kiire vahemaandumise järel Stockholmis olin enne kümmet hommikul juba vaat et märkamatult tagasi Halmstadi saabunud. Paraku ei olnud kumbki mu lend 13h nagu Aussi minnes, nii et pidin kodus veel magama. Jällegi ei saanud plaanitud ajal üles, mistõttu bodypump lükkus nüüd neljapäeva. Küll aga kutsus ilus ilm õue jooksma, ja suisa 16 km tiirule. Kaalusin ka varianti sel nädalal 100 km joosta (loogika: kui 16 joostud, siis mis need 84 enam ära on :D), aga sisuliselt 6x 15 + 10 võtaks vist isegi minul jooksuisu ära, haha.



Nagu enne mainisin, siis nüüd on väikese puhkuse järel aeg kooliasjad jälle tõsisemalt käsile võtta. Poolteist kuud pingutamist ja suvi võib alata! Kui hästi seeee siis veel kõlab. :) 

SUPERMEGA oli kõiki teid näha, xoxoxoxxo 

1.4.13

Hej  

Enne kui ma alustan, peaksin hoiatuseks mainima, et järgmised read võivad mõjuda häirivalt neile, kes ei näe taevas säramas tuhandeid vikerkaari, vaid tumedaid pilvi; kes pühivad põsketelt argimurepiisku; või veelgi enam- kes hüppavad viimaste lompides mitte ainult enda õnnetuseks, vaid et ka teiste meelt poriseks pritsida. Niisiis, järgnevalt minu viimasest kolmest suurepärasest nädalast.

Ilmselgelt ei saaks ma väita, et minu elu siin praegu ongi kõik, millest unistada võiks, aga oleks tõeliselt rumal nuriseda, kui mul tõesõna puuduvad kohustused- on vaid päevad tulvil võimalusi enda arendamiseks ning oma parima andmiseks. Teisalt ei püüa ma luua endast ideaali ega idealiseeri ka oma püüdlusi: mind lihtsalt võlub ambitsioon. Ja kuigi juhuste rolli ei maksa alahinnata, usun, et parimad neist tuleb ise välja teenida. Et edu valem on töö; et töö toob armastuse. Nõndaviisi mu mõtetes- südames, ja koolis, üllatus- üllatus, samamoodi. 

22. märtsiga sai läbi järjekorras teine aine: Issues and Problems in International Security. Kursuse juhendaja, Sara Svensson, tuli Halmstadi vahetusõppejõuna Kesk- Euroopa Ülikoolist. Mulle meeldis tema põhjalikkus, süsteemsus, sõbralikkus ja osavõtlikkus- nii loengutes, ülesannetes kui tagasiside osas. Kuigi viimane suutis mu naeratuse venitada kukla taha + kolm ringi ümber pea, sain tunda ka seda erakordset rõõmu, mida toob kümne eri raamatu põhjal kirjutatud nelja lehekülje teksti kaotamine õhtu enne hand in'i. Olin terve päeva raamatukogus kirjutanud, vaid viimased viimistlused sisuliselt jäänud, aga õhtusest joogast tulles ootas mind hoopiski kurjakuulutav väljakutse. Pikema jonnimise asemel asusin tööle, kaks tundi und, viiest üles, jooga, päev raamatukogus, viimased pingutused kodus ja kuigi hilinemisega, siis saadetud ta sai. Olin imekrõllis ja täiesti- täiesti tühi. Õnneks on hindamised näidanud, et iga pingutus on end siiani küll kuhjaga ära tasunud, nii et eelmise nädala pühendasin juba uue kursuse (Foreign and Security Policies) materjalide lugemisele. Enamiku artikleid lihtsalt neelan alla- väärt lugemine.  

Kui ma parasjagu teadust ei tee, otsin ranna juures metsas ilmselt pajutibusid. Ja kevadekuulutajaid on teisigi märgata!

Jääkupsid päevitamas

Et ma koeratõugudest ööd ega mütsi ei tea, on vana nali.
Uus mure puudutab linde ja nende laule- müstifikatsioon.

Nädal enne pajutibusid  

Kuna ilmad on nüüd nii soojaks läinud, ootab mind jällegi traditsiooniline valus rehab: jooksulindilt õue. Teisisõnu tuleb jälle peaga jooksma õppida. Esialgu selles osas midagi hiilgavat veel märgata ei ole: aeroobse jooksu keskele juhtub neid 4:30 kilomeetreid küll. Spinningus lasen täiesti minna, bodypumpi ülakehale suunatud harjutustel ka, aga kükkidel jätkuvalt mitte, sest meil nimelt on juba üks Ott Kiivikas.
Tegelikult on see nali, kuna +7 kg kangil lihasest välja venitamine oleks mu joogatundide jaoks vist tühine vaev. Hoopis märkimisväärsem on see, kuidas ta mu mõttelaadi mõjutab, tasakaalustab ja kindlust annab. Või õigem oleks öelda, kuidas mina enda jaoks ta tööle panen. Kui olen ka varem maininud, et olen õnnelik, siis nüüd tunnen seda ehedamalt kui ehk kunagi varem.  (Aga see on nii isiklik teema, et siinkohal ma pikemalt ei peatukski.)

Kriminaaluudiste kategooriast: mu beebikallis Bullerby laste ratas varastati pooleteise nädala eest öösel maja eest ära. Mul oli temaga küll mõningaid probleeme varemgi ette tulnud, nagu näiteks siis, kui pedaalid kaks korda ühe nädala jooksul küljest ära tulid, ja samuti kui võti luku sisse pooleks murdus ja ma oma ratta koolist parandusse siis tassisin, aga samas oli ka lõbus rattapoes kohvitada, kuna see remondionu nõnda tore on.

Love at first sight 

Koos koduteel kella poole üheksa paiku hommikul.
(Meil tuli ka korra veel ikka lumi maha märtsi keskel. Nüüd soe päike ja tärkavad sirelid.)

Ja teinekord mitte nii maaliliselt teel. KLASSIKA.

Aga hea uudis: mu rattakene toodi tagasi ka järgmisel päeval. :')) Natuke räsitud, aga maailmakallis ikkagi. 

Mõtlesin siis, millest veel rääkima pidin, ja meenus, et 14. märtsil külastas meie ülikooli Leedu suursaadik Rootsis Eitvydas Bajarunas. Lisaks temapoolsele presentatsioonile avanes võimalus esitada küsimusi, nii et kokkuvõttes igati põnev sündmus. Ta oli nii haaratud mu Eesti päritolust, et balti solidaarsus kõlas muu jutu sees pea sama tihti kui korvpall, haha. Emakeelepäeva puhul lugesin õhtul eesti luulet ka ja muuseas leidsin enda vana lemmiku, "Talve öö"  Liivilt. Ridade viisi meie keele kõige ilusamaid sõnu- kujundeid, et ei mahu hinge äragi korraga. 

Mis veel, mis veel? Filme olen palju vaadanud. Rannas ja metsas jooksnud ja jalutanud. Veedan üldse nii palju aega dressides, et 'muleiolemidagiselgapanna' ei tulegi nagu variandiks, haha. Ja üldjoontes ikka naerame Mariiga, tunneme hommikuti pupust rõõmu (2 20+ neiut iga hommik pöördes, et saab putru süüa), siis veel naerame- naerame- naerame, laulame ja teeme paigas plaane soojemateks ilmadeks. 



 Ilus kalliiiis


11 PÄEVA VEEL.  
Miss you guys !!
xoxo