Tere.
See on minu austraalia blogi. Varem võis siit lugeda eksootilistest ja vähem eksootilistest, kuid siiski kaugetest muinasjutulistest paikadest ja seiklustest. Nüüd aga elan mõningate mööndustega sama elu nagu viimased poolteist aastat Tallinnaski- ainult et Rootsi läänerannikul Halmstadi linnakeses. Seega ei pretendeerikski ma blogija prestiižsele positsioonile, kui neid imevahvaid kuidas-Sul-läheb-seal'sid näiteks neli kilo vähem oleks. Kes mu õppimisharjumustega rohkem kursis on (haha), ei tohiks imestada, et kaks korda kuus enda ellu väike pilguheit pakkuda tundub vähemalt esialgu enam kui küll.
Esimesed kümme päeva on läinud tõesti kui linnulennul. Saabumise õhtul tegime Mariiga meie toas radikaalseid ümberkorraldusi (mis hõlmas ka minu kui remondimehe igipõlisesse ametisse astumist laua demonteerimise ja whatnoti näol), nii et tulemuseks väga kodune, aga samas mõnusalt ruumikas toaKE (Marii Kõima nimeline liide eesti keele grammatikas- ÕS '13), mida eriti kaunistavad meie ilusad voodipesud ja stangedel rippuvad riided. Kaisupeiksid ka muidugi.
Korterit jagame Miss Brasiilia Thalita ja iraani näki Marzieh'ga. Loodan, et taevas ja kõik muu andestab mulle need mõned üleannetud väga salaja tehtud uraani rikastamise naljad. Nad tõesti kihvtid neiud ja õnneks saame kõik omavahel väga hästi läbi. Kodu osas vedas meil oeeeh kui hästi: kooli on küll kuskil 3 km, aga jõe äärde joostes näiteks üks minut (kuidas me siis kevadel seal hommikust ei hakka söömas käima!) ja kesklinna jalutades mitte rohkem kui 10 minutit. Selle armsa- armsa linnaga lähemaks tutvumiseks pakub suurepäraseid võimalusi Google.
See on minu austraalia blogi. Varem võis siit lugeda eksootilistest ja vähem eksootilistest, kuid siiski kaugetest muinasjutulistest paikadest ja seiklustest. Nüüd aga elan mõningate mööndustega sama elu nagu viimased poolteist aastat Tallinnaski- ainult et Rootsi läänerannikul Halmstadi linnakeses. Seega ei pretendeerikski ma blogija prestiižsele positsioonile, kui neid imevahvaid kuidas-Sul-läheb-seal'sid näiteks neli kilo vähem oleks. Kes mu õppimisharjumustega rohkem kursis on (haha), ei tohiks imestada, et kaks korda kuus enda ellu väike pilguheit pakkuda tundub vähemalt esialgu enam kui küll.
Esimesed kümme päeva on läinud tõesti kui linnulennul. Saabumise õhtul tegime Mariiga meie toas radikaalseid ümberkorraldusi (mis hõlmas ka minu kui remondimehe igipõlisesse ametisse astumist laua demonteerimise ja whatnoti näol), nii et tulemuseks väga kodune, aga samas mõnusalt ruumikas toaKE (Marii Kõima nimeline liide eesti keele grammatikas- ÕS '13), mida eriti kaunistavad meie ilusad voodipesud ja stangedel rippuvad riided. Kaisupeiksid ka muidugi.
Korterit jagame Miss Brasiilia Thalita ja iraani näki Marzieh'ga. Loodan, et taevas ja kõik muu andestab mulle need mõned üleannetud väga salaja tehtud uraani rikastamise naljad. Nad tõesti kihvtid neiud ja õnneks saame kõik omavahel väga hästi läbi. Kodu osas vedas meil oeeeh kui hästi: kooli on küll kuskil 3 km, aga jõe äärde joostes näiteks üks minut (kuidas me siis kevadel seal hommikust ei hakka söömas käima!) ja kesklinna jalutades mitte rohkem kui 10 minutit. Selle armsa- armsa linnaga lähemaks tutvumiseks pakub suurepäraseid võimalusi Google.
Minu lemmikust- koolist- ka. Õpin Halmstadi Ülikoolis, mille juures tundub vähemalt praegu kõik ebareaalselt supersuper. Semestri läbivaks teemaks on julgeoleku- uuringud, mida käsitleme läbi kolme erineva 'aine' (neist igaühele pühendatakse viis nädalat) ja kevade suurimaks väljakutseks saab 7,5 EAP'd väärt uurimustöö. Esimese alanud aine loenguid on kahel päeval nädalas kaks tundi (!!!!) + kaks seminari veebruaris + eksami asemel 8- leheküljeline essee. Siinkohal ei tasu aga arvata, et nüüd saangi päevad läbi trennis olla ja linnas käia- eile tegin esimese allnighteri juba. :') Ma ei tahaks Tehnikaülikoolile väga liiga teha, aga siin on kõik ikka level up x 87984154. Olen niiiiiii rõõmus ja niii ülemotiveeritud, et uinumine kujutab endast pooltel õhtutel tõsist väljakutset.
Esimene koolipäev
Neiu Thalita magus kukkumine Brasiilia +40'lt
Trennis käime meie kooli uues spordikeskuses, kus on meeldivalt palju jooksulinte, nii et ma ei pane neil kõndimist teistele inimestele sugugi pahaks. See väike kuri ülemotivatsioon pani mind mõneks päevaks ka põlveproteesi ootejärjekorda (=kodus õppimine), aga täna sõitsin alustuseks üksjagu ratast (homme tagareis Spordisõbra mõõtu, Marja :D), nii et homme vaatan seda jooksuasja.
Targad tüdrukud teevad enne trenni pilti, aga totuotukad ootavad spordimordori staadiumi ka ära.
Targad tüdrukud teevad enne trenni pilti, aga totuotukad ootavad spordimordori staadiumi ka ära.
Käisime Mariiga siis diskol ka laupäeval, haha. .:D
Hej polisen (megavajalik foto)
Kokkuvõtteks. OLEN MEGARÕÕMUS. Rahul. Õnnelik. Nii õnnelik, et esimesed 7 päeva ei söönud magusatki (see iraani rahvuslik pähkliline amps oli pigem soolane). Motiveeritud kosmoseni ja kaugemale veel. Ootusärev- mõne nädala jooksul on päevakorras väljasõidud Göteborgi ja Kopenhaagenisse. Kõik on nii õige kuidagi. Elu on nii ilus.
Neiud, PS. Ma vist ei pea mainima, et kuigi õues on külm, puhkavad ülikooli campuses silmad iga päev kui Seišellidel.




No comments:
Post a Comment