Hejjjj.

Kolm nädalat on nüüd kas just linnutiivul, aga mööda läinud küll. Ja ohhoi, täitsa mitu asja on juhtunud.

Koolis tuli hakata kokku loetud tarkusi ka välja näitama. Nimelt toimusid sel ja eelmisel nädalal seminarid, millest esimeseks pidi koostama raamid enda valitud uurimistöö küsimusele (inimese kombel öeldult research question), kirjeldades ja põhjendades oma valikuid sobivate meetodite ja teooriate osas, ja teiseks avama kohustusliku kirjanduse varal etnoste ja sugude rolli rahvusvahelistes suhetes üldiselt ja relvastatud konfliktides täpsemalt (Ethnicity and Gender in International Relations generally and Armed Conflicts More Specifically - makes so much more sense). Muuseas tegin vist kokku kolm allnighterit ja veetsin mitmeid päevi raamatukogus (mis tundub siin kuidagi nii tavaline, kuigi Eestis juhtus seda imeharva). Samas ei kujutaks eriti ette, et näiteks Tallinnas tuleks keegi pealuumustrilise salliga badass raamatukogutädi imemaitsvate võikudega ja kõigile tublidele õppijatele neid pakkudes ka hiiiigelsuure naeratuse näole tooks. ♥ 

Kuigi tänasel päeval ei suuda ma tõesti enam meenutada, millal taevas viimati päike säras, nautisime veebruari esimestel päevadel terve nädala jagu kaunist kevadilma:

Kuulasin oma kõige lemmikumat muusikat ja istusin ühe eriti hea lattega jõe ääres, ilus- ilus elu ♥

Paraku ei olnud mul taipu siia riiki kolides kaasa võtta ei kaamerat ega oma nutitelefoni (mida ma samas niikuinii kasutada ei oskaks), nii et fotod tootis mu armas nuppudega telefon.

Tol kevadise nädalavahetuse reedel, täpsemalt 1. veebruaril, käisime enda grupivenna Martini sõprade pool peol, mis oli väga tore. Saime mitmete rootslastega tuttavaks, kes meid väga ilusti vastu võtsid- aitäh. Siinkohal teen ausa ülestunnistuse, et ma isegi ei vaevu enam teesklema, et mind köidavad Erasmuse üritused ja ma hirmus tahan kõigiga tuttavaks saada. Peamiselt seetõttu, et kogu see mentaliteet ja jututeemade spekter on niii üks- ühele Austraalia & stereotüüpsete backpackerite skenega. Viimaseks tõestuseks eelmise nädalavahetuse tutvumisüritus/ klassiõhtu. Eelistan systembolagetist (näitan oma laialdasi, ent tegelikkuses olematuid rootsi keele teadmisi- napsupood) enda esimesed ostud mõne lootustandvama ürituse tarvis sooritada. Siiani olen piirdunud üksikute siidrilimonaadidega, mida toidupoest saab + 1 Jacki kokteil jaanuaris. AA's kannaksin aga 16- päeva märki. PS. Täna saab kuu aega siin. :')

Eripyhh Kaja Lutsojale, Tallina Tehnikaülikooli majandusteaduskonna Erasmuse koordinaatorile 

Seoses Emmelikult eeskujulike karskete eluviisidega tahan ka millestki väga olulisest rääkida - nimelt mu jooksuvormist. Olen enam kui ootusärev, et näha, mida ma kevadel õues suudan, sest olen hakanud lindil joostes päris kiireid otsi tegema (varem suuresti vaid õuetrennide privileeg), mis kisuvad naeratuse kukla taha risti !! Ülekoormust kardan aga nagu tuld (been there, neverrrr going back), nii et aeroobsetel jooksudel jälgin hoolega pulssi ja iga kord taastumisaega. Mina ja Lihased igatseme kole palju Üllet ka, aga väike ehmatus põlvega tõestas, et seda korralikumalt peab venitama- spagaaditama: ca 20 minutit tavaliselt. Need kaks tundi ülikooli Idrottscentrumis 5-6x nädalas panevad igatahes mu õnnemolekulikesed Ladina- Ameerika tantse tantsima. Vahel ainuüksi seetõttu, et minu jaoks seletamatult suureks eeskujuks saanud Jonna Johanssonil (meie esimese aine õppejõud, doktorikraadi ja ülikihvti olemisega keskealine naine) on trennis kõrge säärega Hello Kitty sokid jalas. 

Kuigi see post- workout glow ülistamine on minu jaoks kosmiline klišee, nähes peeglist pigem tilkuvat punast nägu, kaunistatuna valgest ringikesest ümber suu, ja kui ainukeseks säravaks elemendiks tundub tegelikult olevat mu primer, räägivad vist silmad isemoodi õnnelikku keelt. ♥

Torsoteaserrrr rrrr

Õigetele sportlastele kohaselt otsustasime meie miisu- Mariiga 2. veebruaril kinno minna. Djangotama. Oeh kuidas me siis oma silmi veriste kohtade ajal popkorni ja kommide taha peitsime. Samas pidime vahepeal äärmiselt püüdlikult kuulama, et läbi kiiremate lugejate naerulagina naljadest osa saada, sest rootsikeelsed subtiitrid käivad esialgu veel üle mõistuse. Kinoelamuse garanteeris ainuüksi juba see hoone ja see õige kino hõng. You know what I'm talkin' about.

Ma ei ole kindel, kas nad maksavad siiani neid sambaid kinni, aga pileti eest küsitakse 10€.

Kui nüüd mõelda end kinost väljuma ja paremale pöörata, ootab järgmisel tänavanurgal ees üks äraütlemata hubane kohvik Espresso House. Et eelmisel laupäeval (09.02) valitses linnas armas jõulumeeleolu, imetlesime hoolimata suurest kevadlõhnade igatsusest Espresso House'i akendest sooja tundega aeglaselt langevaid lumehelbeid. 

Vanilla latte sümfoonias mudcake'i ja ühe väga rahul hingega ♥

♥

Äkitselt ei suuda ma ära imestada, kui palju tegelikult rääkida oleks. Teades iseenda blogglovinit ja kuidas alatasa postitused imekähku läbi saavad, kirjutan natukene veel. Järgmiseks kategooriaks DOMESTIC NEWS: *Fiskaregatan 10 sai endale hispaania neiu Veronica näol uue elaniku. *Detailidesse laskumata- minidraama tubade jaotamise osas, mille tulemusena kolisime Mariiga endisesse elutuppa ja neiu Brasiilia skaibikeskus asub reedest alates meie toas. *Veronical oli sünnipäev, sünnipäevaüllatasin teda šokolaadikestega. *Veronical oli ka sünnipäevapidu legede Erasmuse pidude laadis. Viimase aspekti tõttu ei oleks ma ja Marii ilmselt peole läinud, aga kuna see toimus siiski meie enda korteris, saime mõlemad veel iraani semusid, kes ei unusta Sind kunagi ka Fesaris sõbraks lisamast. *Rääkides Iraanist. . oeeehh. Tõesõna, olen endale igal sammul rõhutanud, et meie kultuuride erinevus ongi mõõdetav valgusaastate mastaabis, aga lemmiksöökidena  keeduhobune & grillitud merisead ja megarõõmus "I don't use toilet paper" viimaselt kodukoosolekult lajatavad reaalsusega mõneks päevaks nokki ära. Ja ma ju olin kuulnud nende tualetikultuurist, aga nii vahetu uudise foonil jätkan kikunaatorite pesemisega edaspidi köögis- ruumis, mida neiu Marzieh paar- kolm korda nädalas ikka oma teekannuga õhkida püüab. AGA. Neid ekstravagantsusi ei tasu valesti tõlgendada. Olen väga rahul, et just siin korteris elame ja kui end vahepeal tuulutada, tuleme ka jaburustega pisut ropendades ja naerulagina saatel toime. 

Täna käisin Ellie Gouldinguga koos jalutamas. Ta ühines paraku vaid mu uute koledate laiasid nuudleid meenutavate kõrvaklappide vahendusel, aga mõnnakad poolteist tundi siiski tänu väga super helile.

Lestakesed 1 ♥

Lestakesed 2: Halmstadi haritud pardikesed raamatukogu kandis ♥

Lõpetuseks megaoluline teadaanne ka. Nimelt ei ole ma oma juukseid juba nädal aega sirgendanud, mis juhtus minuga viimati vist 11- aastaselt või isegi lastaias (lasteaed ei ole ometi päris sõna :D), nii et kõigi eelduste kohaselt näete mind suvel maani juustega ringi jalutamas. ((:

Lõpetuseks. Kuigi jätsin oma südame Eestisse, võtsin unistused kaasa ja olen ka siin iga päev õnnelik. Olen õnnelik, et mulle on antud võimalus õppida ja treenida sellises ülikoolis, et mul on mu Kanye Kardashian ja et me saame tõesti hästi hakkama endaga. 

Ja ma olen niiiniii õnnelik, sest tean, et mind oodatakse koju ka. ♥♥♥